What does it feel like?

Hey!
Pole väääga ammu midagi kirjutanud. Igatsen oma arvutit, millega mõte lendab nii, et ei saa pidamagi. Alati on midagi teha. Hetkel on minu "uus" arvuti isa käes paranduses. Loodetavasti saab see terveks ja ma saan lõpuks ometi omi mõtteid tihemini avaldada.
Kui aus olla, siis mul polegi hetkel just eriti palju mõtteid. Põhiline on töö.. ja muidugi kodused jamad, millel ma pikemalt ei peatukski...
Tahan vaid tänada seda neiut, kellega ma koos elan, meeldiva jõulukingi eest ja ka selle eest, et ta on piisavalt inimlik ning üritab õppida ja hakkama saada, kuid hetkel... ma ei saa lihtsalt teisiti. Minu ainus soov on, et sa mõtleksid sügavalt.. Ma ei hakka asjasse süüvima.. Tegelikult teeb see kõik väga haiget ja ma lihtsalt pole valmis haiget saama.. just sellepärast ei soovi ma sinuga suhelda.. Mitte midagi öelda. Tahan olla nagu mind polekski...

Muidugi on midagi veel...
On üks noormees.. Ma tundun endale juba tõsise pubekana. Võib-olla isegi armunud pubekana. Me oleme temaga tuttavad nüüdseks vaid kolm nädalat? Aga ma ei taha tema juurest kuidagi ära minna.. raske on lahkuda. Samas kardan ma meeletult kõike seda, mis meil võiks olla, kuid tema puhul lubasin iseendale, et kuulan enda nõu- võtta kõik, mis võtta annab. Vähemalt ei kahetse ma hiljem, et ei andnud võimalust või miskit..

Praegu kõik.. ülejäänud mõtted hoian hetkel enda teada.
Olge mõnnad!
Yv.

Analyzing

Minu viimased väljaskäimised on olnud minujaoks üllatavalt valgustavad.
Mõlemal korral sattusin kokku brittidega.
Esimesel korral oli nende seas üks isehakanud psühholoog. Peale temaga vestlemist taipasin, et peaksin RMile ütlema, et ma ei tahaks temaga nii tihti kohtuda. Seda ma ka tegin. Mingiaeg hiljem aga hakkasin mõtlema, et ehk tegin ma valesti, kuid..
Alles hiljuti kohtusin teiste brittidega.. Veetsin ühega neist väga meeldivalt koos aega. Me ei teinudki midagi kui lebotasime.. sel hetkel taipasin, et tegelikult tegin ma õigesti.
Nüüd kohtusin lõpuks RMiga ja veendusin selles veelgi.
Mul oli alati temaga koos olles pisut ebamugav. Ma teadsin, et ei tunne ennast vabalt.

Minu mõte on see...
Miks me üritame alati oma vastassoole muljet avaldada? Milleks me üritame näida perfektsemad, kui me tegelikult oleme? Miks me mõtleme välja igasuguseid tegevusi, mida me oma tavaelus ei tee? Miks me sisustame oma aega tegevustega, mida me oma tavaelus endale lubada ei saaks? Miks me loome meeleolu, mis meid tavaliselt ei ümbritse?
Me sätime enne igat kohtumist, sest muidu teine äkki arvab, et me oleme inetud ja ei hoolitse enda eest pidevalt. Me ostame kontserdi piletid, et koos veedetud aeg oleks võimalikult põnev. Me süütame küünla ja paneme selga kalli pesu, et tekitada oma kallimas armastuse tunnet.

Ühesõnaga, miks me püüame muljet avaldada niivõrd, et teeme asju, mida me tavaliselt ei tee, jättes sellega vale mulje?

Ma näen seda kõike enda ümber nii palju. Ka ma ise olen seda teinud ja ilmselt teen veel, kuid nüüd ma mõistan seda.
Tänu neile viimastele kohtumistele mõistsin.

Me ei pea olema ju maailma kõige kaunimad, hoolitsetumad, huvitavamad, romantilisemad, praktilisemad, seksikamad jne.
Kui teine siis meisse ära armubki, ei armu ta ju päriselt meisse.
Me peaksime olema meie ise!

Igaljuhul, see kiri ei ole mõeldud nii, et nagu ma alles nüüd oleks seda taibanud või midagi. See on mõeldud meile kõigile meeldetuletuseks!

Me kõik teame seda, aga teeme ikkagi igal korral samu vigu.

PS! Mulle meeldivad Teie postitused!!!

Mitte, et ma tahaksin istuda, aga sa võiksid ju vähemalt pakkuda.

• Tere, olen 62-aastane endine õpetaja. Itsun pensioniga kodus, kuid siiski tuleb vahepeal mõni tähtsam kohtuminegi ette. Näiteks kohtun uute õpetajatega, et neid milleski aidata ja juhtnööre jagada. Seetõttu tuleb mul liigelda bussiga, kuna autot pole ma viimase 30-ne aasta jooksul soetada raatsinud.
  Pea iga kord, kui ma bussi sisenen ja see pea silmini täis on, ei tõuse mitte ükski noor neiu püsti, et istet pakkuda. Ma saan ju aru, et noored töötavad väga palju ka öistel tundidel ja jalad võivad pikast päevatööst (tegelikult küll öötööst, olgu see siis missugune tahes), kuid vanemale naisterahvale võiks viisakusest ikkagi istet pakkuda ju. Ma suudan vabalt seista see pool tunnikest bussis püsti, aga asi on põhimõttes ja see ärritab mind.
  Kallis noor, ole viisakas ja paku vanemale kaasreisijale istet, ükskõik, kui väsinud sa ka poleks! Maga kasvõi püstijalu, kui vaja, mind ei huvita, aga ole viisakas!

• Olen vanemas eas meesterahvas, olen keskmiselt pikemat kasvu ja kaalun160 kilo.
  Mul pole aimugi, kuidas ma teada võin, et ma potist mööda ei lase. I mean- kas ma peaksin istuma?

• Hei,
  Olen 25-aastane tsiviliseeritud noormees. Armastan seksi. Ainus probleem on, et... ma raseerin ennast tihemini kui mu elukaaslane.. Vastik. See pole üldse meeldiv tunne. Kas ma peaksin sellest temaga rääkima ja ütlema, et ta end tihemini raseeriks, sest ma küll omale mingit puhmast kasvatama ei hakka ja ta arvaks ju muidu, et mul on poole väiksem, kui muidu. Äkki kingin talle uue raseerija, ehk saab siis ise vihjest aru?

New story!

Kirjavigu täis nagu ikka, vahepeal on tähtedel täpid pealt kadunud, aga saab hakkama. 

Loodan, et on põnev lugemine!

"Uppunud maailmade vahele 1.osa"

COMMENT!!!

Nõgesesupp munaga

Nõgesesupp munaga

Koostis:
500 g nõgeselehti
300 g kartulit
puljongit
1 sl hakitud maitserohelist
80 g õli
maitse järgi soola

Serveerimiseks:
4 keedetud muna
150 g hapukoort

Valmistamine:
Kupata nõgesed.
Keeda puljongis kartulid, lisa hakitud maitseroheline, nõgeselehed, õli ja sool.
Lauale andmisel lisa igasse taldrikusse pool muna ja hapukoort. 


Mina isiklikult armastan muna eraldi taldrikul kahvliga pudrustada ja siis supi sisse lisada. Ülimaitsev. Pole ise kunagi veel seda suppi teinud, kuid isu selle järele on nii suur juba, et korjasin nõgeseid ja proovin retsepti järele.
õli ma ei pannud, küll aga pangaasiuse fileed. Räim või kilu oleksid siiski paremini sobinud, ka ngeseid oli mul vähevõitu, aga supp oli siiski meeldiva nõgese maitsega ja mulle endiselt kohutavalt meeldib. 
Head proovimist!

Väike vahemõte

Ehh.. poleks elusees arvanud, et ühe pühenduse kirjutamiseks nii kaua aega ja vaeva läheb. Olen terve päeva vähemalt mõelnud, kuidas anda edasi oma emotsioonid väikeses pühenduses, ilma et peaksin hakkama pikalt ja laialt seletama, miks just need inimesed mainitud on. Eks ma saan veel paar päeva nuputada, mis kirja panna. Ajast ja arust on mul juba mõte, mis tahaks kirja panemist, kuid pole leidnud õiget sõnastust. Kuid kohe, kui sõnastus valmis, on vaja mässata blogidega, need privaatseks teha ja natuke veel kujundada mõnda asja. Samuti loon Facebook'is ka oma fännilehe.
Oeh, lähen nüüd kööki tagasi, pühendust kirjutama ja kui aega saan, kirjutan ka oma lugu edasi.
Olen taas tööl, ehk peaksin mainima.
Ahjaa, püüan ka leida võimalust, kuidas magama jäämata raamatut lugeda, kuna see juhtub minuga pidevalt ja siis ma ei mäleta hästi, mis ma enne magama vajumist lugesin.
Otsin ka Martin Cruz Smithi raamatut "Gorki park". Lugesin ühe kirjaniku blogist, et see on ainuke raamatut, mis talle meeldib ka peale seda, kui ta ise kirjutama hakkas. Kõik varajasemad lemmikud on sealt nimrkirjast eemaldatud just tänu sellele, et hakates ise kirjutama, märkas noormees nende vigu ja ebapuhtust, mõttevaegust ja katseid end välja vingerdada. Kujutan ette, et kui ta loeks minu lugusid, ei tahaks ta kunagi minu raamatut nähagi (haha).
Samuti kirjutas ta seal, et tema lugemissoov on vähenenud peale ise kirjutama hakkamist. Minu puhul on toimunud vastupidine reaktsioon- tahan lugeda rohkem, kuid hetkel napib aega (..no ja muidugi vajun ma ju iga kord raamatut lugeda üritades unne.. kuidas saakski mul siis aega olla, kui iga lehekülje järel uinun paar tundi vähemalt?).

Oeh, pean tööle tagasi lippama, muidu kirjutaks siia veel midagi, mis juba jõudsid mu peats läbi käia (just nimelt läbi käia, kuna nad kadusid sealt peale ilmumist ka kohe ära..)
See you soon, babes!

Should you listen to your relationship advisor?

Mõni hetk tagasi hakkasin mõtlema, et annan meeletult palju isegi oma tuttavatele suhtenõu, aga kas see on ka arvestatav nõu? Kas seda peaks järgima, kui ma ise seda ei tee?
Tegelikult jälgin ma küll oma enda nõu ka, aga..
Asi on selline.
Kui neiu kohtab noormeest, ütlen neiule, et kui noormees on ise huvitatud, siis ta ka pingutab selle nimel, et neiuga tihemini kohtuda ja nii edasi. Samas ütlen ma alati, et ära karda haiget saada, seda haiget saame me nii kui nii, isegi, kui oleme õnnelikus suhtes.
Miks ma ise siis kumbagi nõu järgitud ei suuda?
Ma tahaksin endale selgeks teha, ja ka teistele muidugi, et noormees on see, kes ühendust võtab ja initsiatiivi näitab. Tüdruk ei tohiks joosta poiste järgi. Samas ka seda, et ei tohiks karta haiget saamist ja seetõttu üldse mitte üritada.
Kas ma olen valmis selliseks riskiks?

Kas peaksin riskima, veetma ilmselt taaskord kõige ilusamat aega koos inimesega, kes lahkub peagi, nii nagu tegin seda Edsiga? Olen ma selleks valmis?

Seega.. Should you listen to your relationship advisor?

Sometimes life seems to be really awesome, sometimes it's full of sh*t

B. Collin asfalti avastamas

Viimased nädalad on olnud üpriski põnevad. Elu suundub vaikselt rööbastele ja jälle välja.
Alles hiljaaegu nägin ühte päris põnevat und.
Nägin, et pein taaskord pesu. Seekord kasutasin siiski pesumasinat. Mul olid kõrvas tähekujulised kalliskividega kaetud kõrvarõngad ja karp, kus oli neid veel mitu paari. Unenäo lõpus oli jällegi äike. Ühesõnaga ma ei mäleta sellest unenõost enam suurt midagi, kuna sellest on nii palju aega möödas. Muidugi uurisin ka kohe, mis need asjad tähendada võiks, kuid kuna seletus kokkuvõttes tundus suhteliselt ebaloogiline, jätsin asja sinnapaika. Nüüd aga ei peagi ma seda enam niiväga ebaloogiliseks, kuigi segane on asi minu jaoks endiselt.

Pesu pesemine tähendaks siis mehest ilma jäämist, juveelid, kalliskivid jms tähendaks suhte tärkamist, äike aga ootamatut teadlikkust, teadmisi, vaimset ilmutust, tõde ja puhastumist, või siis šokeerivat sündmuste käiku.
Viimasel ajal olen ka hakanud unes nägema ühte noormeest. Ma näen teda unes tavaliselt vaid siis, kui olen tema juures. Näen selle ülimalt positiivse ja enesekindla noormehe pessimistlikku ja mitte nii enesekindlat poolt une, kes kahtleb teda ümbritsevates inimestes ja suhetes nendega.
Täna hommikul koju jalutades märkasin ühte ratturit. Ta peatus ja ma vaatasin tema poole. Ilmselt tabas ta mu pilgu, kuna tajusin temast möödudes, et ta vaatab mulle järele. Kõndisin edasi. Ta sõitis teisele poole silda ja jäi mind ootama. Nii saingi omale seltsilise selleks teekonnaks. Tuli välja, et me oleme isegi peaaegu naabrid. Tundub tore noormees. Istusime väikesele künkale.. muide, enne seda nägime mõlemad üht asja esimest korda.. Nimelt oli üks auto pargitud metsa vahele, kust minu tee koju viis, kus üks paarike parasjagu asjatas, kui me mööda kõndisime.. Päris tore vaatepilt..(paneksin siia meeletult palju toredaid naeru smaile, aga kuna ma olen iseendale siin blogis reegli seadnud, et postitustes ma smaile ei kasuta, siis jääb see ära, mõelge ise need juurde).
Tüüp õpib ala, mis on mind alati huvitanud- FILMINDUST!
Ühesõnaga, selline oli minu tore hommik. Sellised olid minu nädalad.
Meenus muide üks väga tähtis asi, mis jäi ütlemata!

Teisipäeval käisin ESIMEST KORDA ELUS KINOS!
I was superhigh!!!
Parim film esimeseks korraks on just "Dark Shadows"!!
Enjoy it, I did!
Still superhigh!

Selline siis nägi tuba välja peale nõia ja vampiiri vahekorda

Luv ya!

Ja nii ongi;)

Mul just meenus, kui kohtasin üht mustlannat, kes pakkus, et ennustab mulle. Ma keeldusin taibates sel hetkel, et ma tõesti ei taha, et keegi mulle tulevikku ennustaks. Ma olen rahul praeguse hetkega ja  naudin seda kuni võimalik. Mul pole vaja teada, et noormees, kes mulle meeldib, purustab mu südame või et mõnel mu sõbral hakkab väga halvasti minema ja teine jällegi saab ametikõrgendust. See kõik juhtub nii kui nii ja me ei saa seda takistada ega muuta. Mulle meeldib, et ma ei tea, mis tuleb. Tean vaid, mis on ja see ongi kõige tähtsam- teada, mis sul on!

Nii palju vastuseta küsimusi..

Ma ei saa aru! Kuidas on see võimalik, et üks mees mind sedasi tundma paneb? Juba esimesest päevast saadik on ta minus veidi judinaid tekitanud.. olgu, esimesel päeval mitte nii palju, aga klapp oli meil siiski koheselt. Teine kord, kui teda kohtasin, polnud ma selleks valmis. Kolmas kohtumine lõppes üsna kehvasti. Neljandast ei hakka ma parem üldse rääkima. Viies.. Ta viipas mulle vaid käega ja ütles "tsau".. Mul jäi süda seisma, kuid suutsin siiski talle vastata. Ta lahkus koheselt ruumist ning värin minu sees aina kasvas. Ma ei teadnud, mis ma peaks tegema, kui ta uuesti sisse tagasi tuleb, kuidas olema.. Ma isegi ei teadnud, kas ma tahan, et ta tagasi tuleks või ei. Kinnistasin endale, et teda ei tule teades, et kui ta nüüd tulebki tagasi, on paanikahetk (või kuidas iganes seda nimetada) veelgi suurem. Mul oli hirm, et mõte temast suudab taas mu tööpäeva rikkuda. Nii see õnneks ei läinud. Suutsin ennast kokku võtta ja jäin truuks mõttele, et ta ei tule enam tagasi. Kusjuures olin veel üllatavalt heas tujus.
Tegelikult loodan, et ei pea teda enam kunagi nägema. Tal on minu suhtes mingi veider mõju, mille eest, ma kardan, ei suuda ma end kaitsta ja mulle pole jamasid vaja, ega ka purunenud südant. Aga kuidas.. mismoodi ta minus sellist veidrat tunnet tekitab? Piisb vaid ühest pilgust, ja ma unustan kõik muu.. Kui ta puudutab minu käsivart oma sõrmeotsaga.. ma ei tahaks, et ta kunagi sellest lahti laseks..
Pole enam mõtet mulle seletada, et ehk on see ka mingi "true love".. Millegipärast.. peale Edgarsit ei usu ma sellesse nii väga. Temaga ju mul oli nö äratundmine esimesest hetkest. Mis sellest välja tuli? Terve aasta istun üksinda ja ootan teda. Mul pole vaja seda korrata. Seekord valin noormeest, kellega koos olla, väga hoolikalt. Mind ei huvita niivõrd enam see "tunne", kui iseloom ja tema lugupidamine minu suhtes.
Aga kas see võib jällegi tähendada, et ma loobun tõelisest armastusest, et vältida lihtsalt haigetsaamist? Kas ma olen hakanud iseenda põhimõtete vastaselt elama?
Mis on SG-l see, mida teistel ei ole?
Kas ma tahan üldse teada?


Jah, ma teadsin, et sel nädalavahetusel ma näen teda.. ma juba aimasin.
Mida ma peaksin tegema?
Praegugi talle mõeldes ja sellest kõigest mul süda sees puperdab.. Ma ei taha seda. Ma ei taha olla jälle haavatav laps. Olen iseseisev ja tugev, ma ei taha olla jälle haavatav..

Yvonniseerumine: the past 7!

sissejuhetuseks.. ootan kommentaare..

klikka!!

Yvonniseerumine: The Past 6

Niisiis.. seekord eemaldame riided ja naudime hetke! Loodan, et ka teie naudite.. ehk siis.. mitte enam nõnda pinnapealne..


Kliki siin;)

Mehed on nagu vein- kui oled saanud juba proovida head, siis enam halba ei taha

Nii kuulsin ühe oma sõbranna käest ja nõustun temaga. Mina olen leidnud oma pudeli veini. Vähemalt nii mulle tundus, kuid kuna ma tol ajal ei osanud alkoholiga veel piiri pidada piisavalt hästi, tarbisin korraga liiga palju ning pudel sai tühjaks.

Praeguseks tundub küll juba, et olen leidnud uue maitsva veini, kuid kuni ma selles täielikult kindel ei saa olla, otsustasin ka veidi teisi veine proovida. Võtan asja rahulikult- kes teab, milline pudel neist kõige parem on ja kauem kestab.

Yvonniseerumine: The Past 5!

Nonii, tüdrukud (ja poisid), uus osa on väljas. Vabandan, kui on kirjavigu. Ootan kommentaare SIIA! Mina isiklikult ei jõua juba järgmist osa ära oodata.. Andke teada, mis teie minu kirjutisest arvate. Kas on huvitav lugeda ja mis teile kõige rohkem meeldis või mis teisiti võiks olla. Aitäh!
(Kuigi ma nüüd ise tagantjärgi muudaksin loos päris palju, ei hakka ma seda tegema ja edastan teile selle algse versiooni)

Kena lugemist!

http://yvonnization.blogspot.com/2012/03/past-5-morning-after-sex.html

Ka sina oled võitja!

Mul on hetkel kohutavalt raske aeg.. olen alla andmas.. elu mõtet kaotamas.. ei tea, mispärast ja kuidas edasi võidelda. Mul pole aimugi, mis suunas liikuda ja mis selleks teha, et üldse liikuma saada. Tundub, nagu kõik õlekõrred oleks otsa saanud, juhtlõngad lõppenud. Ma tean vaid, et see ei saa olla lõpp! Ma pole inimene, kes elule käega lööks, aga kas ja kuidas ma leian jõudu, et hakkama saada?
Sattusin eile vestlema ühe noormehega, kellega olin ühel nädalavahetusel koos aega veetnud ja tantsinud. Ja ta kirjutas mulle siis nii:

D: "Mul on näiteks hea meel, et sa oled olemas. Tore, et sa võitjaks said"

Y:  "võitjaks?"
D: "http://static.flickr.com/12/15832790_ccb04317f9_m.jpg 
Võitjaks "

Kas te kujutate ette, kuidas mu tuju kohe muutus? See oli miski, mida mul oli vaja.. see miski, see pilt, see arusaam, mis see pilt mulle andis oli just see, mis mul vaja oli, mis mulle jõudu andis. Nüüd olen kindel- ma saan hakkama. See võib ehk väga tobe tunduda, kuid.. ma mõistsin, et.. Mis on spermatosoid? Mitte keegi! See ei lähe kellegile korda. Aga ma olin juba siis tegija! (Jah, ma naeran ise ka hetkel selle üle..) Miks ma peaks nüüd, kui ma olen inimene, kes läheb korda nii meeletult paljudele, kehvem olema? Ma peaksin nüüd just veel parem tegija olema.

Seega, pea meeles, et ka sina olen olnud kunagi selline, nagu sealt pildilt näed (või ehk ongi see pilt just sinust?)- mitte keegi! Aga kes oled sa nüüd? Sa oled inimene, õpilane, alluv, ülem, kellegi õde/vend, laps, (tulevane) isa/ema, sõber, kallim... vms.. Sa oled keegi!!! Pea seda meeles! Sa oled sündinud võitja!!! 

Got the point?

Yvonniseerumine: The Past 4

Niih.. seekord ma tean, et see on väga algeline, aga ma ei viitsinud seda tagantjärgi täiendama ka hakata.. kena lugemist ja PS! ootan endiselt kommentaare!

http://yvonnization.blogspot.com/2012/03/past-4-you-have-to-decide.html

Yvonniseerumine: The Past 3.

Hey, uus postitus tehtud. Link siin.
Seekordsele postitusele pilti otsides jäi mu pilk pidama väga kena noormehe mustvalgel fotol. See pilt pidi väljendama Simóni.. Huvipärast vaatasin, kust pilt pärit on.. ja mis ma avastasin- tundub, et keegi kirjutab samuti ühest Simonist ja on võtnud selle pildi tegease välimuse iseloomustamiseks..

"Name: Simon

Gender: Male

Age: 20

Personality: Simon is a lot more open and optimistic than his younger brother, Clark, though he may have suffered he looks on the brighter side. 

Appearance:  
Unlike his siblings he has a full head of long, lush, blonde hair but he still has the deep green eyes. He is considered short due to his younger brother being the same height as him and still growing. 

History: At the age of 13 he along side his brothers had tragically lost their parents. He then took the role of finding money to support his family. He no longer went to school and instead did odd jobs and earned cash through this way. 

Abilities: He's a great negotiator but as well as a thief and a liar. 

Flaws: He's a rebel and hates rules. He's very judging as well and will automatically treat you the way he sees you. 

Friends: He is quick to make them, but faster at losing them.

Enemies: Many adults who try and control him 

Love Interests: He believes love gets in the way of things. "

Põnev avastus..
Aga siit nüüd minu Simón:
The Past: 3. Ohtralt punast sütitab leegi

Yvonniseerumine: The Past: 2. Kohting autsaideritega: esimesed jutud

Nii.. Kuna osadel on juba esimene osa loetud, panen kirja teise, küll veidi varem, kui olin plaaninud, aga las ta siis olla. Kommentaare ootan endiselt siia ja oleksin väga tänulik, kui ,mõne ikkagi jätate, teaksin, kuhu poole ennast arendada. Teen kõik selleks, et Teil, minu kallid sõbrad, oleks minu lugusid põnev lugeda ja et minust saaks ükspäev päris kirjanik. Loodan teie abile selles osas, seega- jätke kommentaar.

Kaunist lugemist!
The Past: 2.Kohting autsaideritega: esimesed jutud

Yvonniseerumine: The Past 1.osa

Hey.

Panin täna kirja Yvonnizationisse "The Past" esimese osa, nagu lubasin. Kommentaarid on oodatud siia..

Ps! Tean, et seal on kirjavigu.. mul juhtub neid päris tihti. Aga head lugemist.



The Past: 1. Sa ei tea kunagi, mis saatusel sinuga plaanis on...

Blogiuudised.

Üldiselt on nii, et kuigi mul oli oma poolõega kokkulepe/võistlus, et kirjutame 23.märtsiks raamatu valmis, pole ma saanud seda juba pea kuu aega kirjutada. Tänu pöördelistele momentidele minu elus praegusel hetkel, ei jätka ma ka selle kirjutamist. Aga see tähendab ainult seda, et teie, minu kallid blogilugejad, saate seda lugeda kohe, kui saan käidud SmatPOSTis ja omale uude arvutisse MO2007 installitud. Tegelased loos on samad- Lyv ja Simón. Mõtlesin ka loole pealkirja valmis seekord- "The Past".
Kena ootusärevust teile!

Such a long day

Päev algas rahus ja vaikuses. Kedagi polnud kodus, kõik olid läinud kuskile. Nautisin seda- polnud saanud seda tunnet tunda ju päris pikka aega, Tallinnasse kolimisest saadik. Minu jaoks on see lausa kohutavalt pikk aeg. Naudin üksinda veedetud hetki.
Kella 14ks oli kokku lepitud proovipäev poes (Comarket), kus olin kassas 3 tundi. Töö oli meeldiv, just nagu ma oodanud olingi.Töötasin veidi üle ajagi. Kui ülemus minuga edasistest plaanidest rääkima tuli ja jutu sees mainis palganumbrit, pean tõdema, et olin positiivselt üllatunud. Kui ma ennem kahtlesin, kas ma ikka tahan poes töötada, sis selles poes tahaksin küll. Eriti on mul meeles, kui ta ütles: "Ega meie töötajad nii kergelt ei jookse Maximasse üle". Seda oli mõnus kuulda.
Seda summat pole minu silmad ammu näinud, ega käed hoidnud.. Palgana muidugi.
Jooksuga koju, paar võileiba, paksult riidesse ja joostes uude kohta... või no kui joostes see just oli, kui 1,5km sai läbitud 30 minutiga, aga mis teha, kui nii paksult riidesse topid, et kiiresti liikumine mahatallatud lahtises lumes pea võimatuks osutub.
Tööle asusin enam-vähem kl19. Juba poole tunni möödudes soovisin kodus olla. Kl 21 olin tüdinenud sellest täielikult. Kl 23 ei suutnud ma ennast liigutada, kuni selle hetkeni, kui mu juhendaja võttis mult harja käest ja ütles, et ma võin nüüd koju minna. "Mismõttes?" oli mu esimene rektsioon, enne, kui ta jõudis lisada, et see oli viimane buss. Ma olin nii väsinud, et ei jõudnud rõõmustadagi. Komberdasin kuidagi kodupoole. Unistasin vaid, et saaks heita diivanile lösakile ja libisada õlut just nii nagu mehed seda teevad.
Terve päev seal busse nühkimas, oli mul tunne, et ma pole seal tahetud. Hiljem, naisterahvas, kes mind juhendas (õigupoolest oligi neid ainult kaks seal, üks venelanna ja teine eestlanna), küsis minult, kas ma homme ka tööle lähen. Jumala pärast mitte! Vastasin, et eks ma tööandjaga arutan sel teemal, mispeale ta ütles mulle: "Tule ikka!"
Mul on nii kahju, et mulle see töö ei istu. Oleks ma seal koos Kadiga, oleks teine asi, aga nemad.. Nad räägivad omavahel koguaeg vene keeles ja ma ei saa muud aru, kui ainult numbreid ja neidki pean tükk aega mõtlema, mis miski tähendas ikka. Ühesõnaga.. Eks te koristage 6 tundi järjest tuba kuulates võõras keeles juturaadiot. Kui lõbus on? Teeksite seda iga päev?
Enivei, olen lõpuks kodus.. jõudsin kl 1.30. Kell on praegu 3.02... Ja tegelikult olen surmväsinud..
Ega m väga ei mäletagi, mis ma tegelikult siia kirjutada tahtsin ja kas ma sain selle kirja juba... aga... burgerit tahaks meeletult... ma viimase ajal söön neid nii palju, et paha hakkab lausa.
Aga ma nüüd magama..
Edu teile ja edu meile! Tsiauks!

Pärast seksi, veini ja kutsikaid..

Ma teadsin juba enne raamatu ostmist, et see mõjutab mind.. mind ja minu mõtteid tema suhtes.. Iga kord, kevadel, kui sain temalt sõnumi, kasvõi lühikesegi, olin kõige õnnelikum inimene- ma olin tal meeles. Iga kord, suvel, kui sain temalt sõnumi, kus oli väiksemgi vihje, et tal on ka minu vastu tunded, olin ääretult rõõmus ja mu silmisse tekkisid pisarad, kuna igatsesin teda meeletult. Iga kord, sügisel, kui minu sõnumid olid ükskõiksemad kui tema omad, tundsin sooja judinat läbi südame. Iga kord, talvel, üllatusin positiivselt, et ta mind ikkagi meeles pidas ja ise minuga ühendust võttis. Valentini päeval, peale seksi, veini ja kutsikaid, kui sain temalt sõnumi, mis polnud pooltki nii ükskõikne, kui minu oma, tekkisid minu silmi taas pisarad... Kuidas sa võisid!!!!! Kuidas sa suudad?!?! Milleks on sul vaja saata mulle suudlusi, öelda, et olen kallis, panna mind tundma, nagu sa tõesti tahaksid minuga veel koos olla, kuigi tegelikkus on midagi muud, seda enam, et mina olen viimasel ajal andnud sulle oma ükskõikse suhtumisega märku, et sinagi võid olla ükskõikne?? Ma ei lakka sind armastamast, kuid igal asjal on piir. Miks... ma lihtsalt ei mõista. miks on sul vaja saata mulle siiani suudlusi ja kallistusi, nimetada mind kalliks, kui sa tead... Sa ei taha mind. Ma suudan sellega leppida.. olen juba ehk leppinudki. Lase mul minna. Ära hoia mind kinni. Ära oota, et jään sind igavesti ootama... 19.02.2012... saab aasta meie tutvuse algusest. Ma ei kahetse hetkegi sinuga koos veedetud ajast. Sa olid parim ja oled siiani. Sa oled latt.
And as promised- I still won't cry for you. I really loved you and I always will.
I'm sorry for lying to myself all the time. Sorry for everything. But I'm not sorry for loving you.
Good bye, my love.
Hello, friend...
This is how my Valentine ends.

Üldiselt ainult imelikud inimesed vahivad keset ööd üleval...

Jah, ma passin öösel üleval.. Tegelikult silmad valutavad juba ja ma ammu tahaks magada, aga ma ei saa lihtsalt jätta oma kallist uut arvutit, kui netis pole värve, ennem kui tean, miks ei ole. Igaljuhul.. installisin omale Chrome'i ja värvid ongi tagasi. Ei tea, miks Firefoxiga ei olnud. MSNis ka ei olnud, nüüd installisin selle ka uuesti.. vaatab, kas nüüd saab asja..
Eih.. ka seekord ei õnnestunud.. ma tõesti ei tea, mis ma tegema pean, et taas värvilist pilti näha...
Kõri on ka jälle meeletult valus..
Eks hommikul vaatan edasi.. Homme õhtul siis suurele peole!
Kolmapäeval ehk saan tööle ka lõpuks.
Edu teile ja edu mulle!

Yvonniseerumine: Väljajäetud stseen

 Raamat, millest stseen on pärit, räägib neiust nimega Lyv, kes kohtab oma igavas elus võõrast linnast pärit noormeest Simóni ja siis nende edasistest juhtumistest ja sellest, kas nad saavad jääda kokku või ei.
Seda stseeni raamatus ei ole.

Simón läheb Lyvi töö juurde, et sealt koos koju minna. Rick ja Stan on Simóni sõbrad. 


 Välja jäetud stseeni lugemiseks: Klikka siia!

Autor: Yvonn Mikksaar

My Dreamland

Kuulasin täna SkyPlus Naistekat, kus nad rääkisid unenägudest, mis täide lähevad. Kahjuks ei jõudnud ma lõpuni kuulata, sest mulle meenusid unenäod, mida olen terve elu näinud.
Ma olen alati näinud unes maju.. samu maju.
Üks maja, mis ma alati näinud olen, on vana kivimaja.. maakivist. See on suur nagu vana mõisahoone, kõik välisseinad on püsti ja katus peal, aga sees ei ole muud, kui tühjus, aga mulle on alati meeldinud see hoone. Viimane kord, kui seda unes nägin..
Olin abiellunud ühe kena noormehega ja meie pulmapidu pidi toimuma seal hoones, kõik oli juba valmis seatud ja pidulised kohal. Ühel hetkel aga see hoone hakkas sisse varisema. Minu värske abikaasa haaras mu kaasa ja me pääsesime. Kahjuks jäid hoonesse aga minu sõbrad kõik ja tema vanemad (minu omi polnudki seal).
Peale seda unenägu nägin kohe sellist, kus olin jälle just abiellunud selle sama noormehega, aga seekord pidi pulmapidu toimuma tema vanemate kodus. Sinna jõudes tuli trepil vastu (tegu oli suure ja uhke majaga) mees, kes ilmselt oli kas pere tuttav või peateener, ja teatas mu abikaasale, et tema vanemad on siit ilmast lahkunud.
Kohe peale seda aga, nägin, et olin kirikus ja ajasin pulmakülalistega juttu, mul polnud isegi pruutkleiti seljas. Ootasin oma tulevast abikaasat, kes ka seekord oli seesama noormees. Lõpuks ta tuli, kuid ei tundunud, et ta on heas tujus. Ta tuli minu juurde, kükitas ja pani pea minu sülle ning teatas, et meie pulmad jäävad ära, kuna ta vanemad surid just hetk tagasi.. Samuti plaanis ta oma auto maha müüa. Lonkisin nuttes koju, teepeal leidsin laua (mööbel, et segadus ei tekiks), millel olid liistud peal, just nagu minu praegusel tööl ja ma vaatasin need üle, nagu on minu tööülesanne ja võtsin siis need endaga kaasa. Ma lonkisin nukralt meie kodust mööda, mõeldes, kas meie vahel on veel kõik korras. Peagi olin jõudnud asulasse, kus kunagi koolis käisin, ja nägin oma kallima auto sarnast autot. Mõtlesin, et see kindlalt pole tema oma, sest ta pidi ju selle maha müüma, kuid siis tuli ta ühe maja eest käes minu lemmik jook ja pisike pakike mulle. Ma teadsin, et meiega on kõik korras ja ehk ongi parem, kui ei abiellunud.
Ma ei tea, mida see unenägu tähendada võis (kõik 3 episoodi olid ühel ööl kohe järjest).
Teiseks hooneks, mis pidevalt unes näen, on minu isa maja. Seda on ta küll ainult unes. Pilvelõhkuja, mille katuselt käin hüppamas teistele katustele.
Kolmas hoone.. minu lemmik. Unenäos on see minu vanaema maja. Sellel pole minu vanaemaga mingit pistmist, kuid see on ilus ja seal on palju huvitavaid käike. See on hubane ja soe, justnagu vanaemade majad ikka. Millegipärast aga ei ela seal keegi ja ma käin seal ainult salaja. Vahel tunnen seal vanaema kohalolekut, ometigi olen üksi. Valgust ei tohi sellest majast keegi näha, aga alati, kui seda maja unes näen, on mul hommikul tunne, nagu kõik oleks korras. Pean mainima, et see maja on minu unes nö minu vanaema maja, mis kuulub tulevikus mulle.

Tegelikult on neid hooneid veel, mis on terve elu olnud olemas ja ma pole neid kunagi oma silmaga näinud, kuigi vahel mõtlen küll, et ei tea, kas olen või ei ole.
Tänaseks kõik, pean tuttu minema.
Edu!

Minu (suurimad) kiiksud

Meil, naistel, on päris palju veidrusi. Otsustasin, et listin enda omad üles. Kui mul on miski puudu jäänud ja sa märkad seda, võid kirjutada kommentaaridesse, lisan hiljem juurde.

1) Ma söön jäätist ka siis, kui väljas paugub pakane.

2) Ma närin huuli (väga jube!)

3) Söön juustu/vorstileiba või asemel moosi või siirupiga. Kohupiima sai on kusjuures kanasingi viiluga päris maitsev.

4) "Väikesed inimesed" ajavad mind iiveldama.(Sorry!)

5) Ma ei salli kloune.

6) Saia söön üliharva.

7) Majonees on täielikult out!

8) Hapukoort võiksin ilmselt iga toidu juurde lisada.

9) Jumaldan alasti kehasid.

10) NEEDID!!! Armastan labret-i, helix-i ja kulmuneeti (pildid on allpool), kuid ma paneksin need ainult kindlatele kohtadele. (Kulmuneet vasakule, ninaneet paremale, helixid paremale, huuleneet/labret vasakule, lobe'id vasakule...)

11) Minu lemmik on valge šokolaad, aga söön tumedat...

12) Jah, ma hoian enamus toiduainetest sügavkülmas.

Huuleneet/labret

13) Olen juuksehooldustoodete sõltlane (nõustun, et sõltlane pole just kõige sobivam sõna, kuna ma rohkem kogun kui kasutan neid).

14) Minu muusikamaitse ei ühti ilmselt mitte kellegi teise omaga.

15) Minu lemmikvärvid on roheline, lilla, türkiis, sinepikollane, pruun (kahanevas järjekorras), kuid minu riidekapis valitseb hall. Lillat pole enam üldse, ka jumestuses ei kasuta enam. Türkiisi on natuke, sinepikollast pole kunagi olnud, ka pruun on kadunud sealt.

16) Ma lakin küüsi veidi enne välja minekut, pesu/nõude pesemist, koristamist, õppimist jne.

17) Ma ei loe raamatuid (v.a psühholoogia, fotograafia, ettevõtlus, astroloogia jms hariv). Raamatuid, mis olen läbi lugenud saan kahel käel ilusti üles loetleda, sh ka AINUS kohustusliku kirjanduse raamat "Kalevipoeg" (E.Raua ümberjutustus)

Helixid

18) Ma ei mõista seda parfüümimaaniat.. jah, parfüümid lõhnavad hästi, kuid inimese enda lõhn on lausa vastupandamatu...

19) Ma jumestan end enne pesema minekut.

20) Ma joon kuumi jooke (tee, kakao, kuum piim, puljong jne) ja söön suppe laskmata neil veidi jahtuda ja alatasa kõrvetan ma nii ära oma keele ja suulae, peale mida on väga tõenäoline, et ma võtan veel lisa.. ja sama kuumalt või veel kuumemalt.

21) Just nii nagu neetidegagi, on ka olnud mõtteid tatoveeringutest, mis olen ka juba vaimusilmas ära paigutanud (Vasakule randmele, paremale õlale). Kusjuures on mul raske vaadata pilte, kus tatoveeringud on tehtud kohtadele, kuhu mina ei teeks...

Lobe'id.. Ma ütleks, et tähetee

22) Kuivõrd see küll kiiks on, aga... Lapsest saati olen unistanud nime vahetamisest.. Ükspäev teen ära ka!

23) Ma tantsin nagu segane.. või kuidas teie seda kirjeldaks?

24) Ahjaa... Ketšup pole ka minu sõber.

25) Kui parfüümis on muskus ja sandlipuu, on see minu lõhn.

26)Minu huvitav lause lõpetus ja smailid [ :))  ;))  (minu sailide hulka kuulub ka "hh" või "hhh") |  agjkgy.. nihn!!  ]

27) Mul on lemmik tähed alfabeedist: Y, Z..

28) Viinamarjad hakkasid mulle meeldima peale näidendis Viinamarja mängimist.
29) Ma sülitan, kui pesen pead, ennast, nägu.. hambaid pestes nagunii, aga isegi pesu pestes sülitan.. nõusid pestes veel mitte. (Jube, eks?) [Kadi add]
30) Ma vahetan tihti juuksevärvi või lihtsalt värvin neid üle tihti. [Silva add]
31) Ma ei vaata televiisorit! (külapeal vahest jään vaatama, kuid kodus ei vaata üldse, sellepärast pole ma ka seda omale võimaldanud).
32) Ma nutan pea igat filmi vaadates! Muidugi, kui olen seltskonnas, üritan seda tagasi hoida (vahel võtan padja sülle ja hammustan seda), aga üksinda filmi vaadates nutan küll 90% kõikide filmide vaatamise ajast.
33) Ei söö ka hakitud liha (tooteid) ja paneeritud sööke.
34) Mulle meeldivad osad poiste nimed tüdruku nimedena ja vastupidi (Robin tüdrukule, Aiva poisile, Marion poisile, Chris mõlemale..)
35) Kui keegi segab mu jutule vahele, katkestan ma ja teen näo, nagu poleks midagi rääkinudki.
36) Samuti MSNis ja Facebook'is, kui kirjutan hetkel midagi ja märkan, et allääres märge, et vestluspartner hakkas ka kirjutama, katkestan trükkimise ja ootan, kuni teine on oma sõnumi ära saatnud või mõneks ajaks pausi teinud.
37) Ma ei teagi, kuidas seda seletada ja kui suur kiiks see on, aga.. autoga sõites PEAB mul peal olema turvavöö. Kiiks selle juures on see, et ma sätin selle täpselt paika ja tõmban nii pingule, kui vähegi saan tõmmata.
38) Ja siis on mul veel see "postiteema" (seltskonnas peavad kõik mööduma ühelt poolt posti). 
39) Ma jälestan, kui inimesed katsuvad või puutuvad mu jalgu allpool põlvi, puutuge reisi ja kõik on ok, aga mitte põlvi ega nendest allpool asuvat ala.. öeh!! See tunne on nii vastik!

PS! Toiduainete koha pealt pean lisama, et näljaga läheb kõik.. siis pole erilist võimalust pirtsutada. Ja üldse kehtib kõikide asjade kohta ütlus: "erand kinnitab reeglit".
 Kui meenub miskit, siis andke teada, lisan kohe.

Fiction Writer

Mina ja minu kallis poolõde.. mõlemad suured kirjanikud, nagu me oleme.. pikemalt ei seleta.. Märgin lihtsalt ära, et meil on nüüd kirjutamisvõistlus omavahel... 23. märts on tähtaeg.. 53 000 sõna on sõnade alamlimiit. Eks näis, mis saab... Mõlemad valisime loo, millega oleme alles hiljuti algust teinud.. hetkel on mul 1600 sõna...
Soovin endale edu!

Ma olen sõltlane!! Naeratuse sõltlane!

Tegelikult olen ma ka juuksehooldusvahendite sõltlane..
Ma käisin just poes.. ja läksin siis vannituppa.. Mul on 6 SHAMPOONI JA 6 PALSAMIT+ 3 JUUKSEMASKI+ 4JUUSTESSEJÄETAVAT PALSAMIT!!!!!
Ma lähen poodi ja ma näen seal sooduspakkumisega mõnda shampooni või palsamit..  ja mis ma teen? Ostan selle ära loomulikult. Ma tean, et siis ma pean pärast toidu arvelt kokku hoidma, kuid see on ju nii "vajalik"! Ma lihtsalt "pean" selle ostma..
Naeratuse sõltuvusest... Ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, kuna ma ei oska seda sletada, kuid ma lugesin just selle kohta... Põhimõtteliselt tähendab see seda, et ma teeksin kõik, et näha inimest naeratamas ja mida harvemini ma seda näen, seda rohkem ma pingutan ja just seetõttu.. kui mul oleks vaja valida kahe sõbra vahel- 1 on sõbralik ja naeratab palju, teine veidi eemalolevam, siis ma valiksin, ükskõik, kui kallis see esimene mulle ka poleks, ikkagi teise...
Üritasin teha lühidalt, kuna tegelikult peaksin ma juba magama, aga söögitegemine läks meelest ennem..
Need minu suurimad sõltuvused siis, mis mind ükspäev hukatusse viivad...

Happy new year!

2011 on olnud siiani minu lemmik aasta! Parim just nende emotsioonide poolest, mitte küll materiaalsest küljest, kuid ma sain NIII palju uusi ja häid tuttavaid.. osad vanad tutvused soojenesid, mille üle mul väga hea meel on.

Usun siiralt, et aastal 2012 on mulle nii mõndagi head pakkuda, eelkõige materiaalsest küljest.

I LOVED YOU 2011!!!!!!!

Pilte aastavahetusest

Anlyga

Jah, me oleme koos nii lahedad..

No doubt (in that)...

 

Üks osa peoseltskonnast

Teine osa seltskonnast.

Yap, I'm definitely too short.

Küürakas..

Üks normaalne pilt kah ometigi.