Esimene puu...

Oeh. Pean suure ohkega tunnistama, et kuna avastasin end esimest korda blogi loomas, siis see polnud mulle kerge.
Nimi Greenlove on mind kummitanud juba pikemat aega. Ehk peaks Mõis asemel omale Greenlove nimeks valima. Haha. See kõigest mõte, mis hetkel pähe kargas.
Kell on päris palju, juba on uus päev kätte jõudnud.
Need sõnad olgu esimesed lehed minu esimesel puul.
Mina olgu Greenlove ja minu blogi on minu mets.
Miks just mets ja mitte jõgi või järv, taevas, mõis...?
Tulin sellele mõttele tänu oma vanale vihikule, mis küll enam ei meenuta vihikut, kuid sisaldab minu üleskirjutusi. Minu mõtteid tollest ajast, kui veel kirjutamisega aktiivselt tegelesin. Täiskasvanu elu enam ei lase mõttel lennata nii, nagu varem, ka aega ei ole just väga, et saaks istuda rahulikult ja oma mõtted kirja panna. Ja ega ma väga ei tahakski oma nüüdisaegseid mõtteid kirja panna. Et end mitte valesti väljendada, peaksin mainima, et olen üks neist inimestest, keda kimbutab armukadedus, kuid sellest pikemalt juba teise puu lehtedelt. Teemasse tagasi liikudes pean mainima, et selle vihiku kaanel on kirjas Forest ja ma ilmselt hakkasin sellesse kirjutama oma mõtteid umbes 5 aastat tagasi. Ehtne puberteedi aeg, kuid vähemalt oli millestki kirjutada. Olen vihikukaanele kritseldanud "Greetings from Greenlove"- sealt siis The Forest of Greenlove...
Esimene puu juhib teiseni:
Peagi kirjutan oma armukadedusest (haha) ja ka sellest, mis peitub vihiku kaante vahel...
Seniks, edu!