Just nii see on...
Mul on stress! Mul on stress, kuna mu palk on liiga väike, et ära elada, kuskilt aga ei leia ka mingit abi. Kooli pooleli jätta tõesti ei soovi, see pole ju veel alanudki ja mul on nii palju aastaid juba vahele jäänud..
Mul on stress!
Ja palun, kallid sõbrad ja tuttavad, kui te näete mind kuskil külapeal sööki kugistamas, siis vabandust, aga ma ei suuda end stressiga tagasi hoida, seda enam, et ei saa endale ise seda lubada..
Mu mõtteis on ainult söök, raha, söök ja raha. Ma tahan süüa pidevalt ja seetõttu kipun poes liialdama, ostma liiga palju kraami, mida ma ei tohiks osta.
Olen sõbrannadega rääkind, et selline stressi väljendumine on väga jama, kuna kaal tõuseb. Mul õnneks eda muret pole- minu rahakott ei võimalda niisuure söögikoguse ostmist, kui minu hing ihkaks. See aga tähendab seda, et minu stress suureneb ja söögiisu ka.
See on surnud ring, kuni ma ükskord saan kuskilt palgale lisa.. seniks käin õgin teiste nähes ja olen ebaviisakas.
Tõesti suured vabandused, aga maailmas ei ole nii palju süüa, kui mina ära sööksin praegu! Ja muidu ma ei söö magusat, aga stressiga kugistaks nii mis hirmus kohe..
(tahtsin siia lisada ka ühe video, loo, mille nimi on "Man World", esitajat ei mäleta, kuid YouTube'is seda kahjuks pole, nii et, kui ma saan ükspäev aega, siis kirjutan sõnad blogisse, sest need on kuradima head sõnad.)
No comments:
Post a Comment