Mul on nii kahju, et ma ei saa sellest siia pilti lisada.
Tundsin, et ma pole oma tegemistest just eriti palju pajatanud, kuid viimasel ajal on mul taas tekkinud tahtmine seda teha.
Niisiis..
Võtsin oma oliivirohelise lõnga ja 5 varrast. Alustasin 48 silmuse loomisega ning jätkasin 32 rea 2/2 soonikuga. Kui ma varem pidasin seda soki kõige raskemaks osaks (tüütu tegevus on kududa kord ühtpidi, kord teistpidi ja nii tervelt 768 korda), siis nüüd ma arvan, et see on isegi kergelt lõbus.
Kui soonik valmis sai, kudusin 5 rida parempidiselt, misjärel alustasin kannaosa tegemist. Ma usun, et ma tegin selle valesti, kuid ma vähemalt tegin selle ära.
Kooli ajal ma nii kaugele ei jõudnud. Tollal võttis mul ainuüksi sooniku kudumine terve veerandijagu aega. See oli minujaoks ikka kohutavalt tüütu tegevus.
Oletame nüüd, et kannaosa sai tehtud. Jätkan 40 rea parempidistega.
....ja nüüd ootab ees lõpetamine...
Ristin selle kõige õudsemaks osaks.. Mulle nimelt ei meeldi kitsad kohad ja kui ma pean olema seal viie varda vahel, mis iga reaga aina lähemale tulevad, on see päris ebameldiv tunne.
Aga valmis ta saigi!
Nüüd teen teist.
Olen enda üle väga uhke, et selle lõpuks tehtu sain.
XO, Yv.
Tundsin, et ma pole oma tegemistest just eriti palju pajatanud, kuid viimasel ajal on mul taas tekkinud tahtmine seda teha.
Niisiis..
Võtsin oma oliivirohelise lõnga ja 5 varrast. Alustasin 48 silmuse loomisega ning jätkasin 32 rea 2/2 soonikuga. Kui ma varem pidasin seda soki kõige raskemaks osaks (tüütu tegevus on kududa kord ühtpidi, kord teistpidi ja nii tervelt 768 korda), siis nüüd ma arvan, et see on isegi kergelt lõbus.
Kui soonik valmis sai, kudusin 5 rida parempidiselt, misjärel alustasin kannaosa tegemist. Ma usun, et ma tegin selle valesti, kuid ma vähemalt tegin selle ära.
Kooli ajal ma nii kaugele ei jõudnud. Tollal võttis mul ainuüksi sooniku kudumine terve veerandijagu aega. See oli minujaoks ikka kohutavalt tüütu tegevus.
Oletame nüüd, et kannaosa sai tehtud. Jätkan 40 rea parempidistega.
....ja nüüd ootab ees lõpetamine...
Ristin selle kõige õudsemaks osaks.. Mulle nimelt ei meeldi kitsad kohad ja kui ma pean olema seal viie varda vahel, mis iga reaga aina lähemale tulevad, on see päris ebameldiv tunne.
Aga valmis ta saigi!
Nüüd teen teist.
Olen enda üle väga uhke, et selle lõpuks tehtu sain.
XO, Yv.
No comments:
Post a Comment