Analyzing

Minu viimased väljaskäimised on olnud minujaoks üllatavalt valgustavad.
Mõlemal korral sattusin kokku brittidega.
Esimesel korral oli nende seas üks isehakanud psühholoog. Peale temaga vestlemist taipasin, et peaksin RMile ütlema, et ma ei tahaks temaga nii tihti kohtuda. Seda ma ka tegin. Mingiaeg hiljem aga hakkasin mõtlema, et ehk tegin ma valesti, kuid..
Alles hiljuti kohtusin teiste brittidega.. Veetsin ühega neist väga meeldivalt koos aega. Me ei teinudki midagi kui lebotasime.. sel hetkel taipasin, et tegelikult tegin ma õigesti.
Nüüd kohtusin lõpuks RMiga ja veendusin selles veelgi.
Mul oli alati temaga koos olles pisut ebamugav. Ma teadsin, et ei tunne ennast vabalt.

Minu mõte on see...
Miks me üritame alati oma vastassoole muljet avaldada? Milleks me üritame näida perfektsemad, kui me tegelikult oleme? Miks me mõtleme välja igasuguseid tegevusi, mida me oma tavaelus ei tee? Miks me sisustame oma aega tegevustega, mida me oma tavaelus endale lubada ei saaks? Miks me loome meeleolu, mis meid tavaliselt ei ümbritse?
Me sätime enne igat kohtumist, sest muidu teine äkki arvab, et me oleme inetud ja ei hoolitse enda eest pidevalt. Me ostame kontserdi piletid, et koos veedetud aeg oleks võimalikult põnev. Me süütame küünla ja paneme selga kalli pesu, et tekitada oma kallimas armastuse tunnet.

Ühesõnaga, miks me püüame muljet avaldada niivõrd, et teeme asju, mida me tavaliselt ei tee, jättes sellega vale mulje?

Ma näen seda kõike enda ümber nii palju. Ka ma ise olen seda teinud ja ilmselt teen veel, kuid nüüd ma mõistan seda.
Tänu neile viimastele kohtumistele mõistsin.

Me ei pea olema ju maailma kõige kaunimad, hoolitsetumad, huvitavamad, romantilisemad, praktilisemad, seksikamad jne.
Kui teine siis meisse ära armubki, ei armu ta ju päriselt meisse.
Me peaksime olema meie ise!

Igaljuhul, see kiri ei ole mõeldud nii, et nagu ma alles nüüd oleks seda taibanud või midagi. See on mõeldud meile kõigile meeldetuletuseks!

Me kõik teame seda, aga teeme ikkagi igal korral samu vigu.

PS! Mulle meeldivad Teie postitused!!!

Mitte, et ma tahaksin istuda, aga sa võiksid ju vähemalt pakkuda.

• Tere, olen 62-aastane endine õpetaja. Itsun pensioniga kodus, kuid siiski tuleb vahepeal mõni tähtsam kohtuminegi ette. Näiteks kohtun uute õpetajatega, et neid milleski aidata ja juhtnööre jagada. Seetõttu tuleb mul liigelda bussiga, kuna autot pole ma viimase 30-ne aasta jooksul soetada raatsinud.
  Pea iga kord, kui ma bussi sisenen ja see pea silmini täis on, ei tõuse mitte ükski noor neiu püsti, et istet pakkuda. Ma saan ju aru, et noored töötavad väga palju ka öistel tundidel ja jalad võivad pikast päevatööst (tegelikult küll öötööst, olgu see siis missugune tahes), kuid vanemale naisterahvale võiks viisakusest ikkagi istet pakkuda ju. Ma suudan vabalt seista see pool tunnikest bussis püsti, aga asi on põhimõttes ja see ärritab mind.
  Kallis noor, ole viisakas ja paku vanemale kaasreisijale istet, ükskõik, kui väsinud sa ka poleks! Maga kasvõi püstijalu, kui vaja, mind ei huvita, aga ole viisakas!

• Olen vanemas eas meesterahvas, olen keskmiselt pikemat kasvu ja kaalun160 kilo.
  Mul pole aimugi, kuidas ma teada võin, et ma potist mööda ei lase. I mean- kas ma peaksin istuma?

• Hei,
  Olen 25-aastane tsiviliseeritud noormees. Armastan seksi. Ainus probleem on, et... ma raseerin ennast tihemini kui mu elukaaslane.. Vastik. See pole üldse meeldiv tunne. Kas ma peaksin sellest temaga rääkima ja ütlema, et ta end tihemini raseeriks, sest ma küll omale mingit puhmast kasvatama ei hakka ja ta arvaks ju muidu, et mul on poole väiksem, kui muidu. Äkki kingin talle uue raseerija, ehk saab siis ise vihjest aru?

New story!

Kirjavigu täis nagu ikka, vahepeal on tähtedel täpid pealt kadunud, aga saab hakkama. 

Loodan, et on põnev lugemine!

"Uppunud maailmade vahele 1.osa"

COMMENT!!!

Nõgesesupp munaga

Nõgesesupp munaga

Koostis:
500 g nõgeselehti
300 g kartulit
puljongit
1 sl hakitud maitserohelist
80 g õli
maitse järgi soola

Serveerimiseks:
4 keedetud muna
150 g hapukoort

Valmistamine:
Kupata nõgesed.
Keeda puljongis kartulid, lisa hakitud maitseroheline, nõgeselehed, õli ja sool.
Lauale andmisel lisa igasse taldrikusse pool muna ja hapukoort. 


Mina isiklikult armastan muna eraldi taldrikul kahvliga pudrustada ja siis supi sisse lisada. Ülimaitsev. Pole ise kunagi veel seda suppi teinud, kuid isu selle järele on nii suur juba, et korjasin nõgeseid ja proovin retsepti järele.
õli ma ei pannud, küll aga pangaasiuse fileed. Räim või kilu oleksid siiski paremini sobinud, ka ngeseid oli mul vähevõitu, aga supp oli siiski meeldiva nõgese maitsega ja mulle endiselt kohutavalt meeldib. 
Head proovimist!

Väike vahemõte

Ehh.. poleks elusees arvanud, et ühe pühenduse kirjutamiseks nii kaua aega ja vaeva läheb. Olen terve päeva vähemalt mõelnud, kuidas anda edasi oma emotsioonid väikeses pühenduses, ilma et peaksin hakkama pikalt ja laialt seletama, miks just need inimesed mainitud on. Eks ma saan veel paar päeva nuputada, mis kirja panna. Ajast ja arust on mul juba mõte, mis tahaks kirja panemist, kuid pole leidnud õiget sõnastust. Kuid kohe, kui sõnastus valmis, on vaja mässata blogidega, need privaatseks teha ja natuke veel kujundada mõnda asja. Samuti loon Facebook'is ka oma fännilehe.
Oeh, lähen nüüd kööki tagasi, pühendust kirjutama ja kui aega saan, kirjutan ka oma lugu edasi.
Olen taas tööl, ehk peaksin mainima.
Ahjaa, püüan ka leida võimalust, kuidas magama jäämata raamatut lugeda, kuna see juhtub minuga pidevalt ja siis ma ei mäleta hästi, mis ma enne magama vajumist lugesin.
Otsin ka Martin Cruz Smithi raamatut "Gorki park". Lugesin ühe kirjaniku blogist, et see on ainuke raamatut, mis talle meeldib ka peale seda, kui ta ise kirjutama hakkas. Kõik varajasemad lemmikud on sealt nimrkirjast eemaldatud just tänu sellele, et hakates ise kirjutama, märkas noormees nende vigu ja ebapuhtust, mõttevaegust ja katseid end välja vingerdada. Kujutan ette, et kui ta loeks minu lugusid, ei tahaks ta kunagi minu raamatut nähagi (haha).
Samuti kirjutas ta seal, et tema lugemissoov on vähenenud peale ise kirjutama hakkamist. Minu puhul on toimunud vastupidine reaktsioon- tahan lugeda rohkem, kuid hetkel napib aega (..no ja muidugi vajun ma ju iga kord raamatut lugeda üritades unne.. kuidas saakski mul siis aega olla, kui iga lehekülje järel uinun paar tundi vähemalt?).

Oeh, pean tööle tagasi lippama, muidu kirjutaks siia veel midagi, mis juba jõudsid mu peats läbi käia (just nimelt läbi käia, kuna nad kadusid sealt peale ilmumist ka kohe ära..)
See you soon, babes!

Should you listen to your relationship advisor?

Mõni hetk tagasi hakkasin mõtlema, et annan meeletult palju isegi oma tuttavatele suhtenõu, aga kas see on ka arvestatav nõu? Kas seda peaks järgima, kui ma ise seda ei tee?
Tegelikult jälgin ma küll oma enda nõu ka, aga..
Asi on selline.
Kui neiu kohtab noormeest, ütlen neiule, et kui noormees on ise huvitatud, siis ta ka pingutab selle nimel, et neiuga tihemini kohtuda ja nii edasi. Samas ütlen ma alati, et ära karda haiget saada, seda haiget saame me nii kui nii, isegi, kui oleme õnnelikus suhtes.
Miks ma ise siis kumbagi nõu järgitud ei suuda?
Ma tahaksin endale selgeks teha, ja ka teistele muidugi, et noormees on see, kes ühendust võtab ja initsiatiivi näitab. Tüdruk ei tohiks joosta poiste järgi. Samas ka seda, et ei tohiks karta haiget saamist ja seetõttu üldse mitte üritada.
Kas ma olen valmis selliseks riskiks?

Kas peaksin riskima, veetma ilmselt taaskord kõige ilusamat aega koos inimesega, kes lahkub peagi, nii nagu tegin seda Edsiga? Olen ma selleks valmis?

Seega.. Should you listen to your relationship advisor?