Hiljuti kommenteerisin ühte oma ühe tuttava postitust, mis pani mind igasugustest asjadest mõtlema. Ma ei hakkaks siinkohal pikalt heietama mõtetest horoskoobist ja muudest võimalikest müstilistest asjadest ja sellest, kuidas mulle meeldiks kui inimesed ehitaksid rohkem põnevaid muinasjutulisi maju- see kõik ilmestab meie elu ja teeb selle ilusamaks ja huvitavamaks. Olgem ausad- kes ei tahaks katsuda käega püramiide ja seista Eiffeli tipus? Miks mitte ehitada näiteks muinasjutulosse?
Küllalt sellest, sai juba palju.
Tahtsin tegelikult jõuda sinna, kuhu minu mõttelõng välja jõudis- minuni.
Olen tähele pannud, et viimastel aastatel olen hakanud küllalt häälekalt oma arvamust avaldama. Võib-olla peaksingi seda tihemini tegema ja julgemalt? Olen märganud, kuidas minus on kadunud vaikselt see tüdruk, kes kuuendas klassis kellegile kunagi vastu ei hakanud, sest mis mõttega? Niikuinii ei oleks ju osanud midagi öelda, ja mis see ütleminegi aidanud oleks? Olen märganud, kuidas sellest tüdrukust, kes lasi ennast kiusata, mõistes, et ega ta midagi paremat niikuinii teha ei saa, on sirgunud iseseisev ja enesekindel, arvamusega inimene, kes otsustab ise, mis temaga tehakse ja kas üldse.
Päris palju aastaid olen lasknud end kiusata ja ära kasutada. Liiga palju aastaid.
Kuid see kõik on mõjunud mulle hästi, sest tean, mille eest ma seisan ja kelle vastu.
Ma tahan, et maailm teaks, et ma olen olemas ja eelkõige, et need inimesed, kes mind kiusasid, teaks, et ma olen tugevam kui nemad ja seda kõike tänu neile, nende kiuste.
Olen uhke enda üle!
Olge teie ka!
NEVER GIVE UP!
Küllalt sellest, sai juba palju.
Tahtsin tegelikult jõuda sinna, kuhu minu mõttelõng välja jõudis- minuni.
Olen tähele pannud, et viimastel aastatel olen hakanud küllalt häälekalt oma arvamust avaldama. Võib-olla peaksingi seda tihemini tegema ja julgemalt? Olen märganud, kuidas minus on kadunud vaikselt see tüdruk, kes kuuendas klassis kellegile kunagi vastu ei hakanud, sest mis mõttega? Niikuinii ei oleks ju osanud midagi öelda, ja mis see ütleminegi aidanud oleks? Olen märganud, kuidas sellest tüdrukust, kes lasi ennast kiusata, mõistes, et ega ta midagi paremat niikuinii teha ei saa, on sirgunud iseseisev ja enesekindel, arvamusega inimene, kes otsustab ise, mis temaga tehakse ja kas üldse.
Päris palju aastaid olen lasknud end kiusata ja ära kasutada. Liiga palju aastaid.
Kuid see kõik on mõjunud mulle hästi, sest tean, mille eest ma seisan ja kelle vastu.
Ma tahan, et maailm teaks, et ma olen olemas ja eelkõige, et need inimesed, kes mind kiusasid, teaks, et ma olen tugevam kui nemad ja seda kõike tänu neile, nende kiuste.
Olen uhke enda üle!
Olge teie ka!
NEVER GIVE UP!
